Skip to content
Sign in
Artwork for Kukkuv õun
ScienceEarth SciencesNatureTechnology

Kukkuv õun

Kuku Raadio

"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.

Play
Open in
  • 23 episodes
  • weekly
  • Estonian

Episodes 23

NewestOldestLongest
All3Unplayed3In progress0Played0
Counted on this page — what you have heard stays on this device, so it is not something the list can be paged by.
  • April 8 · length unknown

    Digiajastu uus haigus: info ületulv ja terviseärevus

    «Kukkuv õun» keskendub seekord ühele tänapäeva teravamale küsimusele: kuidas eristada teaduspõhist meditsiini libaravist ja toime tulla tervishoidu uduga üle ujutava digimaailmaga. Saatejuht Marek Strandberg vestleb Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemanda Eglit Eskeni ja Tartu Ülikooli arstitudengi Karl Sten Kõrgmaaga, kes mõlemad on Maailma Terviseorganisatsioon noordelegaadid. Vestlus lähtub Maailma Tervisepäev teemast «koos teaduspõhise tervise eest» ning uurib, miks inimesed pöörduvad ebateaduse poole, kuidas levib väärinfo ja millist rolli mängivad selles sotsiaalmeedia algoritmid ning tehisaru. Arutletakse ka olukordade üle, kus patsiendid tulevad vastuvõtule koos ChatGPT-ga, ning selgitatakse, miks kriitiline mõtlemine ja baasteadmised on terviseotsuste tegemisel hädavajalikud. Saates käsitletakse vaktsineerimisega seotud müüte, HPV ja tuberkuloosi vaktsiini olulisust ning tuuakse praktilisi näiteid libaravi mõjudest igapäevases meditsiinitöös. Eraldi tähelepanu pööratakse tervisehariduse puudujääkidele koolides ja sellele, kuidas noori paremini toetada. Külalised pakuvad ka lihtsa tööriista terviseinfo hindamiseks ning rõhutavad, et teaduspõhine lähenemine ei ole ainult arstide, vaid iga inimese vastutus.

  • April 1 · length unknown

    Regivärsist tehisaruni: pilk eesti keele kujunemisse

    "Kukkuva õuna" saates räägib Helle Metslang talle 2026. antud riikliku teaduspreemia taustast ning avab eesti keele uurimise suuri teemasid alates uuest mahukast grammatikast kuni keele muutumise ja püsimiseni. Juttu tuleb grammatika uuest etapist, eriti suulise keele käsitlusest: kõnekatkestused, ümbertegemised, sõnad *nagu*, *vist* ja *ma arvan* ei ole pelgad parasiidid, vaid tähenduslikud pehmendajad. Arutletakse ka tehisaru üle: masinteksti on raske ära tunda, kuid tehisaru võib olla kasulik abiline näiteks vanade sõnaraamatute, gooti kirja ja keeleandmestiku töötlemisel. Saates vaadeldakse eesti grammatika ajaloolist kujunemist, sealhulgas saksa keele tugevat mõju: ühendverbid, analüütilised väljendid ja mitmed konstruktsioonid kandsid kaua saksapärast kõrge prestiižiga malli. Samas selgitatakse, kuidas eestlaste eesti keel kujunes lõpuks omapärasemaks. Tähtsal kohal on ka nõukogude aeg, mil keeletoimetajad ja õpetlased aitasid hoida eesti keele kvaliteeti ning kaitsesid seda vene mõjude eest. Kõne all on ka inglise keele mõju, noorte keele tegelik pilt ja eestikeelse hariduse tähtsus: keele kestmise alus on see, et lapsed omandavad eesti keele põlvkonnalt põlvkonnale ning saavad selles ka mõelda ja õppida. Lõpuosas kõneldakse regivärsist kui suulisest mäluvormist: selle kaheksasilbiline rütm, parallelism ja kordused aitasid maailmapilti, tähendusi ja keelt põlvest põlve edasi kanda. Saatejuhid on Indrek Ojamets ja Marek Strandberg.

  • March 25 · length unknown

    Tehisaru kui ratastool: abiline või oht mõtlemisele?

    Saatejuht Marek Strandberg ja AS Cybernetica vanemteadur Jan Villemson arutavad, kuhu liigub tehisaru (TA) ning mida see tähendab Eestile, haridusele ja tööle. Villemson nendib, et USA ja Hiina juhivad selle valla võidujooksu, sest suurte mudelite treenimine nõuab tohutus koguses raha, energiat ja kiibivõimsust. Eestis ja Euroopas on võimalik teha kitsamaid, spetsiifilisi lahendusi, kuid sõltuvus välismaistest serveritest jääb suureks. Saates rõhutatakse, et tänane odav ligipääs tehisarule on pigem tutvumishind, mitte jätkusuutlik ärimudel. Hariduse puhul hoiatab Villemson, et tehisaru võib õppimise asemel mõtlemise välja lülitada. Ta toob kaks kõnekat näidet oma enda kogemusest: TA kirjutatud kood avas iga veebilehe laadimisel mõttetult andmebaasiühenduse ja luges kogu andmestiku mällu; teises lahenduses valis «juhuvalik» lippude äraarvamise mälumängus liiga sageli A-tähega algavaid riike. Väljund näis usutav, kuid loogika oli vigane. Juttu tehakse ka TA sõjalisest kasutusest, isejuhtivatest autodest ning vajadusest õpetada noori mitte ainult TA-d kasutama, vaid ka seda ehitama. Tehisaru on mõnes mõttes kui ratastool. Tehisaru võib aidata neid, kelle oskused on nõrgemad, kuid kui kõik hakkavad sellele püsivalt toetuma, kahaneb ühiskonna enda võime pingutada, luua ja «joosta». Muidu võib lühiajaline mugavus jätta tulevikus ühiskonna ilma inimestest, kes oskavad süsteeme päriselt ise mõista, parandada ja arendada.

Showing 21–23 of 23 episodes