Taskuhäälingu „Loomaarst taskus“ värskes episoodis on külas dokumentalist ja õppejõud Riho Västrik, kelle jutt viib kuulaja esmalt enda lapsepõlve Türile, sealt edasi televisiooni ja lõpuks sügavale Eesti metsa.
Västrik räägib, et huvi looduse vastu pärineb isalt, kes jutustas pojale oma lapsepõlvelugusid lindudest ja metsast. Kuigi kodus loomi ei peetud, kasvas temast poiss, kes saatis pioneeride majja fenoloogilisi vaatluskaarte ja kasvatas aknalaual taimi. Metsavahiks ta siiski ei saanud – tee viis Tallinna Polütehnikumi, raadiosse ja televisiooni.
Saates tuleb pikemalt juttu ka loodusfilmide tegemisest ja sellest, miks metsalood ei vaja tingimata dramaatilist muusikat ega peale loetud moraali. Västriku sõnul on oluline tekitada kohalolutunne ning näidata loomi sellistena, nagu nad on.
Puudutamata ei jää ka hundi- ja jahiteema. Västrik pooldab mõõdukat jahti, rõhutades, et inimene on loodusesse niigi sügavalt sekkunud. Samas hoiatab ta ühiskonna vastandumise eest: „Radikaalide hääled on valjud, keskteed on raske kuulda.“
Juttu tuleb ka inimeste võõrandumisest loodusest, lemmikloomade pidamisest ja sellest, miks absoluutselt õiget vastust loodusküsimustes sageli polegi. Episood pakub nii mõtlikku arutelu kui ka muhedaid hetki.
April 17 · 27 min
