Levila

JOHANNA JA TRISTANI PODCAST #3 - Kas naine suudab end meeste eest kaitsta?

Miks peavad naised õppima, kuidas ennast kaitsta? Kas võitluskunsti õppimisest on üldse kasu, kui mees naist tänaval ründab? Poksitreener Kristina Egorova annab neile küsimustele vastused. Support the show

• Transcript

JOHANNA JA TRISTANI PODCAST #2 - Mis tunne on olla vana?

Näitame Levila asutajale Daniel Vaarikule tuntud inimeste fotosid ja palume tal rääkida mõne naljaka loo. Lisaks tuleb juttu rahast, romantilistest suhetest ja Eesti ajakirjandusest. Support the show

• Transcript

Ma ei õpi, ma ei tööta

Lenna on vaid üks umbes 12 000 noorest, kes ei õpi, kes ei tööta ega osale ka mingisuguses väljaõppes. Need inimesed on justkui nähtamatud, tavaliselt pole nad isegi töötukassas töötuna arvel. Tihti tembeldatakse nad "lollideks ja laiskadeks", aga päris elu on alati keerulisem. Levila kaasautor Triinu Kree kohtus Lennaga, et panna kirja tema iseäralikke pöördeid ja katkestusi tulvil lugu. Ehkki Lennal pole läinud kooli- ega tööelus nii nagu ta lootis, on tal unistused ja ta üritab vaikselt oma elu ree peale saada. Loeb: Triinu Kree Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

• Transcript

Restoraniketi La Prima petlik fassaad: “Nad kasutavad inimesi süüdimatult ära”

Auhinnatud restoranikett La Prima on aastaid oma töötajaid ära kasutanud. Levila rääkis kümmekonna koka, pagari ja ettekandjaga, kes pole oma palka saanud. Meie uus uuriv lugu kaevub ühe tuntud restorani hästi hoitud saladustesse, kus peidavad end kahtlased skeemid, absurdsed konfidentsiaalsuslepingud, kuldsed tankistid ja psühholoog, kes pidi üle lastud töötajate tuju üleval hoidma. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

• Transcript

Plahvatus nimega emadus

Neli naist lubavad meid oma emakssaamise kogemusele hästi lähedale. Nad räägivad, milles tunnevad end üksi ja millest päriselt abi oleks. See lugu ei ole ohvritest. Ega kannatajatest. Kui keegi siin elus on võitja, siis nemad. Nad on naised, kellel on suhe, lapsed ja töö. Ja mitte lihtsalt töö, vaid selline, mida nad päriselt tahavad teha. Nad armastavad nii oma mehi, lapsi kui ka tööd ühtemoodi – hästi palju. Aga kuidas selle keskel ise terve mõistus säilitada? Audiolugu loeb: Piret Eesmaa Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

• Transcript

JOHANNA JA TRISTANI PODCAST #1 - Kes on Peategelane?

Teate seda tüüpi, kes käib prillid peas tänavatel ringi ja filmib inimesi? Kes on nende prillide taga ja miks ta seda teeb? Johanna ja Tristan tõid Peategelase nime all tegutseva noormehe Levila kontorisse vastuseid andma. Support the show

• Transcript

Laps järelmaksuga

Paljud paarid lükkavad lapse tegemist edasi või jätavad selle üldse katki, sest raha ei ole. Samas on sündimus rekordiliselt madal ning riik ootab, vähemalt sõnades, uusi lapsi. Uues loos kirjutab Lennart Ruuda, kuidas riik lõpetas sisuliselt üleöö nende viljatusravi toetamise. Tasuline hinnakiri võtab aga õhu kinni. Üks tsükkel võib maksta kuni 5000 eurot. Kust leida raha? Kas appi tuleb järelmaks? Kas ja mida peaks riik kunstliku viljastamise kättesaadavuses ümber tegema? Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

• Transcript

Ainelised Olendid: Korgijook

Korgijoogist räägitakse peamiselt siis kui kedagi on selle abil ööklubis uimastatud. Kuid sellel ainel, täpsema nimega GHB, on alati olemas ka vabatahtlikud tarbijad. Aineliste Olendite stuudios on pikaajaline korgijoogi kasutaja Toomas. Miks ta seda ainet teinud on ning mis mõju sellel temale on olnud? NB! Kui soovid ennast kaitsta ööklubis selle eest, et keegi sind uimastab, vaata lähemalt korgijook.ee. Support the show

• Transcript

Teekond laboribeebini: katkised nõud, konnakudu ja menopaus

Tuhanded Eesti naised proovivad igal aastal viljatusravi. Levila avaldab ühe naise päeviku, milles ta kirjeldab emakssaamise nimel ette võetud teekonda. See on pannud ta nõusid lõhkuma, lükanud paarisuhte lahkumineku äärele ning viinud keha üleöö menopausi. Kas kogu see kannatamine tasub end viimaks ära? Audiolugu loeb: Johanna Vaiksoo Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

• Transcript

See narx on mu ravim

Seekordne saatekülaline on söönud aastaid antidepressante ja muid ravimeid, kuid leiab enim leevendust kanepist. Ta pole ainuke – püüd end uimastitega omal käel ravida on Eestis levinud. Mida arvab sellest aga psühhiaater? "Aineliste olendite" 16. episoodis on külas Anni ja psühhiaater Viljar Veede. Sarja eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline (või külalised), kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Mees, kus su lapsed on?

Terve elu olen arvanud, et lapse saamine on käkitegu. Nüüd olen õnnelikus suhtes, aga last ei ole. Kas meie põlvkond on tünga saanud? Ühel päeval ütles mu elukaaslane Kristi, kui oli kuulanud järjekordset podcast’i lapse saamise teekonnast, et sellest räägivad ainult naised. Tahaks mehe vaatenurka ka. Mida te mõtlete ja tunnete? Nii et siin ma siis olen, 33-aastane mees, ja räägin teile, miks mul lapsi pole, mida ma teen, et oleks, ning kuidas see kõik paneb pea ringi käima. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Ainelised olendid. Ma disainin su zombiks

Seekordne külaline tuleb saatesse geebeka ehk GHB laksu all, mis toob kaasa mitmeid ootamatuid olukordi. Juttu tuleb aga uutest disainerdroogidest, mille kurikuulsaim esindaja on Alfa-PVP. Disainernarkootikumid, inglise keeles designer drugs, jäljendavad mõne olemasoleva uimasti, näiteks ketamiini mõjusid. Mõte on selles, et kuna ained on uued, pole riik jõudnud neid veel ära keelata, mistõttu saab neid mõnda aega justkui seaduslikult tarvitada. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Maksa võlg ära, värdjas

Ühel päeval tekib mul imelik mõte võtta laenu ja jätta see tagasi maksmata. Ma ei mõtle pangast või kiirlaenukontorist, vaid Facebooki laenugrupist. Need on kohad, kus eraisikud annavad üksteisele mustalt laenu. Seal on tavaliselt inimesed, kes enam kuskilt mujalt raha ei saa. Kui laenu tagastamise kuupäev on käes, siis haihtun õhku, lülitan telefoni välja. Või hakkan mingit paska ajama. Et ülemus lasi palgaga üle. Või kukkusin õnnetult. Ja siis vaatan, mis saab. Kas olen omakohtuks valmis? Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

Ma olin vangivalvur

Gerda oli üks Eesti nooremaid vangivalvureid. Ta töötas vanglasüsteemis poolteist rastat. Ta räägib, miks ta sinna tööle läks ja miks ära tuli. Lisaks annab Gerda soovitusi kõigile neile, kes kunagi peaksid vanglasse sattuma, olgu valvuri või kinnipeetavana. "Enne vanglasse tööleminekut töötasin kaubamajas. Müüsin lastele mänguasju. Alguses oli tore, aga lõpuks oli see minu jaoks kohutav koht. Siis ütles mu isa, kes on aastaid vanglas töötanud, et kuule, mis sa seal passid, sa saad nii sitta raha, tule vanglasse, siin on parem palk!" Audiolugu loeb: Gerda Kull Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

Tingimustega armastus ehk miks ma ei salli pühi

Noor naine kirjeldab, kuidas ta ei jaksa mängida ema oma emale. Ta ei taha olla enam “the bigger person”. Ta hakkab enda eest seisma. Ja eemaldub. Siiski kummitavad teda küsimused. Kas ma olen lumehelbeke? Kas ma reageerin üle? Kas ma peaksin olema tänulik, et mul üldse vanemad on? Jumal teab, et ükski pere pole perfektne. Võib-olla ma olengi tänamatu. Võib-olla mitte? See on mõtteline järg Levila lugudele “Ema, ma ei tule koju” ja “Kui maailm laguneb, tulevad lohed”. Audiolugu loeb: Eva Maria Aru Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

LSD päästis mu elu

Oliver Berg ravis LSD-ga depressiooni. See tegi temast kriminaalkurjategija. Nüüd veab ta liikumist, mille eesmärk on muuta psühhedeelikumid vaimse tervise ravis kättesaadavaks. Selles loos kirjeldab Oliver oma peadpööritavat teekonda. Taustal avaneb pilt uute raviviiside ohtudest ja võimalustest, Eesti narko- ja karistuspoliitikast ning vaimse tervise kriisist. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Support the show

Kus on minu lastekaitsepäev? Loeb Rasmus Kaljujärv

Lapsepõlve ei saa valida. Aga sellest algab kõik. Poisina väärkoheldud Silveri lugu näitab, kuidas algselt jagatud kaardid on võimalik oma peos ümber mängida. On 2025. aasta 1. juuni. Ajakirjanik Piret Eesmaa sõidab intervjuult koju. Autoraadios mängivad uudised. Ukraina ja droonid ja sõda ja Iisrael. Uudiste lõppu soovib diktor head lastekaitsepäeva. “Sööge tähtsa päeva puhul tükike torti ka!” ütleb ta. Häälest on kuulda, et ta naeratab. Piret ei paneks seda tähele, ent ta on alles pool tundi tagasi olnud kuulajaks loole, mida tordi söömine küll kuidagi paremaks ei teeks. Ta mõtleb hoopis, mis tunne võiks olla seda rõõmsat soovitust kuulda, kui oled laps, kes päriselt vajab abi. Piret Eesmaa uus lugu räägib seksuaalselt väärkohtlemisest, Eesti meeste vaimsest tervisest ning kogukonna ja perekonna toest. Audiolugu loeb: Rasmus Kaljujärv Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Support the show

Ainelised olendid. Ööhaldja embuses

Miks koorivad osad inimesed end peol paljaks? Mis ainete tarvitajaid on kõige keerulisem aidata? Kas abi küsides tuleb karta politseid? Külas on ööhaldjate juht Marit Oja. Ööhaldjad on abilised, kes käivad mööda Eesti pidusid ja festivale. Nad tõmbavad puuke välja, jagavad kõrvatroppe ja hoiavad kätt, kui keegi on mõne uimastiga üle pannud. Teemad, millest saates juttu tuleb: -Kuidas saadakse ööhaldjaks? Kui pikk on tööintervjuu? -Kas ööhaldjad teevad koduvisiite? -Missugused ohud ähvardavad ööhaldjaid endid? -Kuidas ära tunda inimest, kes on mõnd uimastit liiga palju tarvitanud? Kuidas teda aidata? -Miks riik kahjude vähendamise teenuseid ei väärtusta? Support the show

Kui maailm laguneb, tulevad lohed

Kõigi meie ümber on mõni tatine poiss või tüdruk, kes vajaks väikest niidiotsa eneseusuni. See lugu räägib, kuidas teda aidata. "Räägitakse, et lohed on valelikud ja julmad. Räägitakse ka, et lohed on välja mõeldud. No minge persse." Teksti loeb: Erki Laur Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Kaanefoto: Johanna Reinvald Support the show

Antibiootikum hingele

Jaanika P ja tema parima sõbranje menüüs on MDMA, tuntud ka kui ecstasy ja molly. See on aine, millest rääkimist on siin sarjas pikalt oodatud. Teemad, millest saates juttu tuleb: Esimene proovimine. “Mul on meeles visuaal, et kõik halvad mõtted, mis väljast tulevad, põrkuvad peast eemale." MDMA enam kui sajandipikkune ajalugu Kuidas suhtutakse MDMAsse teistes riikides? Pöörased peokogemused – sitaga kaetud tantsulõvi jne Rääkimine inimestega, kellega sa muidu ei viitsiks rääkida MDMA tarvitamise kõrvalmõjud ja riskid. Mida tasub vältida? Kas ja kuidas saab kombineerida MDMAd ja teraapiat? Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show