Harrastussportlase Argipäev

Raimo Ülavere, Karmen Reinpõld

Füsioloogia doktorant ja vastupidavusalade treener Karmen Reinpõld ning spordi coach Raimo Ülavere räägivad harrastussportlase argipäevast. Kuidas teha mõistlikult trenni, millist trenni teha ja kuidas füüsiline liikuma inimese kehale ja vaimule mõjub. Ning kõik teemad selle ümbert alates järjekindlusest, mentaalsest tugevusest, võistlustest kuni mõistlike treeningvahenditeni.

Play

Open in

20 episodes
fortnightly
Avg 52 min
Estonian

Episodes 20

Newest Oldest Longest

All20 Unplayed20 In progress0 Played0

August 3 · 1 hr 6 min
#40 Harrastussportlane Prantsusmaal tuuri etapil: kuidas Karmen kihutas ja Raimo matkas
Räägime ühest selle suve suursündmusest Karmeni ja Raimo jaoks - Tour de France L'Etape-l osalemisest. Ehk kuidas me käisime Prantsusmaal sõitmas kuuma päikese ja nelja piraka mäega võistlust. Kus koos meiega oli veel 16 000+ inimest, kõrvetav päike ja mõned tuhanded tõusumeetrid. Kuidas Karmen kihutas, Raimo üle kuumenes ja kuidas lõpus oli kõik hästi ehk mõlemad finishisse jõudsid. Mida meiega tegi kuumus, kõrgus, 170 kilomeetrit ja kas me sinna veel tagasi läheksime ning teistelegi soovitame... Sellest räägimegi.
June 11 · 40 min
#39 Kas spordi nautimine teeb pehmoks ja kuidas eesmärgile pühendumine võib viia lõpetamiseni
Naudi protsessi! Seda räägitakse sportlasele igal sammul. Ainult et kui trenni minna, siis selgub et... suur osa trennidest on pigem "tuleb ära teha" kui nautimine. Räägime sellest, mis vahet on eesmärgi poole liikumisel ja tähendusel, harrastusportlase vaatest. Kuidas need on kaks erinevat asja, kuidas üks ja teine mõjutab käitumist, võistlemist ja spordiga tegelemis. Ning miks ühe ülekaal võib viia tõenäolisemalt sporditegemise lõpetamiseni.
May 27 · 43 min
#38 Miks peaks vähem trenni tegema
Kui palju räägitakse sellest, kuidas rohkem trenni teha. Ent vähemalt sama palju - ja paljude harrastussportlaste puhul isegi enam - peaks rääkima sellest, kuidas vähem trenni teha. Juttu tuleb sellest, kuidas vanusega muutuvad trenni tegemise mängureeglid. Kuidas intensiivsust ei tohi kaotada, ent 4 päeva järjest paugutamine ilma taastumiseta on rumalus. Ja ka sellest, miks 40+ vanuses pole vaja ehk alati grupis "noorte" põrutamistega kaasa minna. Proovime ka leevendada irratsionaalset hirmu, et vähem trenni võrdub alati kehvem tulemus.
May 8 · 48 min
Kuidas piirangud aitavad paremini sporti teha
Ma saan ainult pooleks tunniks välja minna, pole mõtet! Ma tahaks, et ma saaks teha sporti nii palju ja millal tahan! See episood on teile. Räägime sellest, miks piirangud tegelikult aitavad paremini sporti teha. Ja ka sellest, kuidas omakorda sporditegemisega kaasnevad piirangud aitavad harrastussportlasel olla parem aja- ja elu juhtija. PS Võistlushooaeg on alanud - Raimo on valmis teinud veebirakenduse, mis aitab sportlasel võistluseks pea paremini valmis panna. Vaata: racedaymind.com
April 23 · 48 min
#36 Kas soojendusel on ikka mõtet...või miks peaks pärast võistlust lõdvestama
"Oh, küll võistluse ajal soojaks saab," ütleb üks Raimo tuttav harrastussportlane. Ja mõnikord tundub tõepoolest, et mis mõte sel enne võistlust vehkimisel on. Võistluseelsel soojendusel on sageli aga oluline roll sellel kuidas võistlus läheb, kuidas nii keha kui pea on ennast pingutuseks valmis pannud. Ning lõdvestus - mille eesmärk on laktaati minema viia ja end emotsionaalselt maha laadida - nii üllatav kui see ka pole, ei tähenda "liigu nii kergelt kui saad".
April 7 · 49 min
#35 FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees
Miks me läheme pundis tegema taastavat jooksu või rattasõitu ja avastame ennast hambad ristis pressimas? Miks meil enne võistlust kolivad kõhtu elama liblikad ja domineeriv mõte on: "et ma nüüd alt ei veaks" või "et ma nüüd häbisse ei jääks"? FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees mõjutab harrastussportlase tegemisi nähtaval ja nähtamatul moel pea igal pool. See sunnib meid eksima tempos, ajastuses, tehnikas, kestvuses ja mujalgi ning kahjuks on need vead enamasti kehvemas suunas. Sellest räägimegi. Ja veel. Kevad, uus hingamine, värske hoog. Organisatsiooni parim investeering pole tarkvara või uus protsess. Parim investeering on heas töökorras, tugeva vaomse ja füüsilise tervisega inimene. Meil on Karmeniga sisukas, samas vahelduslik e-kursus Rekalibreerimine 3.0. Nüüd firmadele sooduskampaania 19.aprillini, kuni 20inimest 750€+km. Vaata siit kursust: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 ja kirjuta meile.
March 25 · 49 min
#34 Kas treeneri võib nüüd lahti lasta? Vist mitte veel päris... (AIst räägime)
Raimo lasi AI-le teha treeningplaani ja ... see polnudki nii jube. Klassika, nagu ütles Karmen. Niisiis, kas äkki siis pole enam treenerit vajagi? Ja mida kõike AIga nüüd teha saab? Ja mis tulevikus veel saama hakkab? Viimasele küsimusele me vastust ei tea, ent esimesele kahele proovisime vastata. Selgus, et AI võib olla harrastussportlase jaoks superhea abiline. Aga mitte ehk kõigile ja kõiges. Milles siis ja kuidas konkreetselt? Sellest rääkisime.
March 9 · 43 min
#33 Appi, juba kevad ja ma pole üldse saanud trenni teha
Käes on kevad ja õues on juba nähtud lühikeses vormis rattureid. Ent mõnel meist on tunne, et misiganes põhjustel - pole saanud piisavalt trenni tehtud. Ja suvised väljakutsed on juba ähvardavalt lähedal. Kas hakata tegema eepilisi pingutusi, et järgi võtta? Aga kui aega ikkagi juurde ei tule, kuidas siis veel järelekäänud paarist kuust parim välja võtta? Ning kuidas küll saaks nii, et teha enda peaga rahu. Et too ei räägiks liiga palju sellest, kuidas liiga vähe on trenni tehtud ja et sa ei jõua õigeks ajaks valmis.
February 20 · 48 min
#32 Kuidas on elada koos harrastussportlasega?
Kuule mul on 3-tunnine trenn, ma ei jõua sinuga teatrisse. Kuule, saad sa laupäeva hommikul lapsed vanaema juurde viia, mul on trenn. Kuule, ära sega praegu, mul on homme võistlus. Jäik ajaplaneerimine, pere puhkus algab sportlase võistluste ja laagrite planeerimisest ning neid teisi asju teeme siis kui... õige, kui trenn on tehtud. Harrastussportlasega koos elamine võib olla väljakutse. Ehkki sellel on terve rida väga kaalukaid plusse, võib see suhetesse kaasa tuua ka omajagu pingeid ja frustratsiooni. Milliseid ja kuidas nendega toime tulla, proovisime ette võtta. Ettevaatlikult :-)
February 6 · 1 hr 3 min
#31 Kuidas pea kehale pidurit vajutab
Miks me lõpetame pingutamise, kuigi vaid 50-60% lihaskiududest on kasutusel? Kuidas mõjutab ootuste manipuleerimine keha võimekust pingutada? Ja miks positiivsete ootustega jooksjad suudavad heaks jooksuks vähem hapnikku kasutada? Ning veel hulgale samasugustele küsimustele on vastus laias laastus lihtne: inimese pea ja aju on see, kes anna pingutusele hinnangu ja tüüpilise konservatiivina kipub pingutusele pigem pidurit vajutama. Räägime sellest, kuidas aju on võimalik natukene ära petta, kuidas teda on võimalik ka veidi manipuleerida, et lubada kehal teha paremat sooritust.
January 22 · 56 min
#30 Teadlik teekond tähtede poole (ehk tulemusliku sportlase ankeet)
Ambitsioon, eeldused, harjumused ja keskkond. Ehk kõik see, mis on tähtis, et kuhugi sportlasena jõuda või vähemasti teha tugev katse. Karmen ja Raimo ehitasid 3,5 aastat tagasi sportlaste tarvis ankeedi, mis aitab sportlasel teadvustada, kus ta hetkel asub ja aitab ka teha otsuseid, mida vaja teha on. Räägime sellest, mis on sportlase, olgu noore või ka kogenuma, jaoks tähtis. Ja see pole ainult trenn ja eesmärk...
Dec 15, 2025 · 42 min
#29 Mida ja kuidas teha jõusaalis?
Kui Sul oleks võimalik teha ainult ühte tüüpi trenni elu lõpuni, mida teeksid? Ujumine? Käimine? Jalutamine? Jooga? Hmm... Võib-olla on õige vastus: jõutrenn. Seekord tõstsime kangile mitte "miks?", vaid pigem "kuidas?". Konkreeetselt: kas pilates asendab jõusaali (vihje: ei)? Kas treenida üle keha või teha eraldi jala ja keha päevad? Või mis hetkel aru saada, kas äkki on peale pandud liiga suur või liiga väike raskus... Ühesõnaga - jõusaali 101.
Dec 2, 2025 · 54 min
#28 Kuidas muuta keha koostist (ja võib-olla langeb ka kaal)
Detsember on käes, jõuluroad ootavad ja aeg rääkida... sportlase kehast. Kui peaks valima ühe näitaja, mille järgi teha järeldusi oma keha heakorra kohta, siis mis see oleks? Esimene mõte on ehk number, mis vaatab vastu kaalule minnes, eriti kui see number kipub talviti ehk suurenema. Ent kaalunumber pole mõistlik suund. Keha heakord hakkab pihta keha koostisest, ehk olulisima näitajana sellest: milline on keha rasvaprotsent. Milline on harrastussportlase jaoks mõistlik rasvaprotsent naistel, milline meestel? Nii et jaksaks töö ära teha ning - mis pole vähetähtis - näeks ka terve ja sportlik välja. Ja kuidas me keha koostist mõjutada saame, sellest räägimegi. Olge ka hoiatatud - me ei räägi ühestki kuulsast või vähem kuulsast dieedist - nendel pole enamikel juhtudel keha koostise ehk keha pikaajalise heaoluga suut pistmist.
Oct 29, 2025 · 24 min
#27 Kuidas mitte katki minna
Karmen ja Raimo teevad 19. novembril töötoa harrastussportlastele. "Kuidas mitte katki minna" töötoas räägime põhjustest, mis võivad viia katki minemiseni ning mõistagi sellest, kuidas seda vältida ja, veelgi enam, kuidas hästi sporti teha ja elu elada nii, et see pakuks nii naudingut kui tulemusi. Räägime treeningust, ambitsioonist, perfektsionismist, metoodikatest kuni selleni, miks on hea aeg-ajalt platool istuda. Töötoa link: https://fienta.com/et/kuidas-mitte-minna-katki-spordis-ega-elu Ja, tshh, siin on sulle kood, millega saad osalema soodushinnaga: CRU26 Võib jagada sõbraga :-)
Oct 8, 2025 · 55 min
#26 "Hinga!" ehk kuidas ennast hingates paremasse kohta viia
Me kõik hingame. See on eluks hädavajalik tegevus, me teeme seda enamasti alateadlikult, see on elu loomulik osa. Ja samas on hingamine ainus keha autonoomne funktsioon, mida me saame tahtlikult mõjutada. See on otsekui otselüliti inimese närvisüsteemile ja ka keha funktsioonidele. Kuidas hingamine mõjutab keha, tähelepanu, emotsioone ja muidugi sportlikku sooritust, sellest räägimegi. See, mida sisse hingame, ongi elu. See, kuidas me hingame, määrab aga selle, kuidas me elame.
Sep 25, 2025 · 1 hr 13 min
#25 Oled väsinud? Väga hea...
Me kõik oleme aeg-ajalt väsinud. Väsinud pingutusest, hooajast, keskendumisest. Väsimus pole laiskus ja ehkki tundena mitte kõige parem, siis erakordselt vajalik ja sageli ka kasulik. Kuidas? Kuula ja räägime. Ja veel. "Kui sul on nälg, siis söö. Kui sa oled väsinud, siis puhka. Rumalad naeravad minu üle, ent targad inimesed saavad aru," on öelnud Linji Yixuan, zen-budismi munk. Ehk mida väsimusega peale hakata, räägime ka.
Sep 10, 2025 · 1 hr 13 min
#24 Elu väärt elamist
Karmen peab igapäevast heitlust söömisega. Raimo ärkab keset ööd ja enam magama ei jää. Karmen naudib intellektuaalseid väljakutseid. Ja Raimo on võtnud endale kohustuse teha igal aastal kolm uut asja. Ehk räägime kontseptsioonist "Elu väärt elamist", baasist ehk füüsilisest kehast, suunast ja väljakutsest ehk sellest, mis liikuma paneb ning turvalisest keskkonnast ehk suhetest. Räägime kontseptsioonist, ent seejuures väga isiklikult oma elu näidete varal - nii heas kui halvas.
Aug 25, 2025 · 1 hr 2 min
#23 Karmeni ja Raimo hooaja võidud ja "väljakutsed"
Selles podcasti osas räägime iseendast. Räägime selle hooaja kordaminekutest, sellest, mille üle oleme uhked. Ja mis on nendel kordaminekutel ühist ehk miks nad tunduvad meile edulugudena. Ning muidugi räägime ka "väljakutsetest", mis on eufemism jamadele, läbikukkumistele, rasketele aegadele. Kummalisel kombel jõuame otsapidi füsioloogia ja psühholoogia juurest ka filosoofiasse ning sealt jälle tagasi. Ehk jagame isiklikku kogemust ja proovime leida sealt nii enda kui kuulajate jaoks kasulikku.
Aug 6, 2025 · 55 min
#22 Kuidas naised emotsioone maandavad ja mehed puid raiuvad
Kõigil juhtub. Vigastus, alla võimete tegemine, tagasilöök, pettumus, frustratsioon. Ja siis on vaja taastuda, sageli ka füüsiliselt, ent alati mentaalselt. Ja tuleb välja, et naised ja mehed kipuvad seda tegema erinevalt, lähtuvalt nö eelsoodumustest. Ehk räägime sellest, kuidas mentaalselt tagasilöökidest, ülemäärasest stressist taastuda, eelkõige lähtuvalt soolistest eripäradest.
Jul 2, 2025 · 53 min
#21 Toores liha ja lõputu tiksumine ehk kuidas treeningmetoodikad muutuvad
Veel 19. sajandi lõpus arvati, et toore liha söömine aitab parandada sportlikku sooritust. Ja 1950ndatel usuti, et suitsetamine laiendab hingamisteid. Tänaseks on need ja veel mitmed arusaamad ajaloo hämarusse jäänud. Ent sinna on jäänud või jäämas ka mitmed pealtnäha mõistlikud nähtused nagu ülipikad madala pulsiga tiksumised, keskendumine ainult erialale - jooksjad jooksevad ja ratturid sõidavad vaid rattaga. Asemele on tulnud mitmekülgsus, jõusaal ja muudki. Ehk räägime, kuidas on aja jooksul teaduse arenedes muutunud arusaamad treeningmetoodikatest.

Showing 1–20 of 20 episodes