ENNtsüklopeedia

Kuku Raadio

Enn Eesmaa räägib kuulsatest inimestest ning käsitleb sündmusi, mis inimkonnale olulised on.

Play

Open in

22 episodes
weekly
Estonian

Episodes 22

Newest Oldest Longest

All20 Unplayed20 In progress0 Played0

Counted on this page — what you have heard stays on this device, so it is not something the list can be paged by.

August 22 · length unknown
Claude Debussy
Muusikalise impressionismi suurkuju Claude Debussy sündis Prantsusmaa värvika kuninga Louis Neljateistkümnendaga samas linnakeses. Saint-Germain-en-Laye on Pariisist paarikümne kilomeetri kaugusel. Debussy oli juba lapsena andekas. Pariisi konservatooriumis õppis ta klaverit kuulsa helilooja César Francki juures. Claude Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Ta ainus ooper „Pélleas ja Mélisande“ esietendus Pariisis aastal 1902. Balleti „Mängud“ tellis temalt Sergei Djagilevi trupp. Lisaks kommentaaridele kuulete saates katkendeid Debussy loomingust. Üht pala mängib helilooja ise.
August 15 · length unknown
Küpros
„ENNtsüklopeedia“ tähistab saatega Küprosest selle saareriigi iseseisvuspäeva. Küprose pikk ning huvitav ajalugu on seotud paljude legendidega. Piisab kui meenutada Aphroditet ehk Veenust. Küprosel elasid ja tegutsesid maailmakuulsad mõtlejad – üks neist oli stoikute koolkonna rajaja Zenon Kitionist. Aastaid kuulus Küpros Osmanite impeeriumi hulka, siis tulid ning mõneks ajaks jäid britid. Pidevalt on pingeid olnud Türgiga. Saar on tänagi otsekui kaheks jagatud. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai Küpros Eestiga samal päeval. Meil on selle saareriigiga eeskujulikud suhted. Saates kuulete mõndagi Küprose ajaloost ning tänasest päevast. Küprose heliloojate muusikat esitavad kohalikud lauljad. Mõnigi neist on maailmakuulus.
August 8 · length unknown
Lev Tolstoi
„ENNtsüklopeedia“ selle laupäeva teabetunnis kuulete mõndagi kõigi aegade parimaks raamatuks tunnistatud „Anna Kareninast“ ning selle autorist Lev Tolstoist. Teda on võrreldud seguga poeedist, kalvinistist ja fanaatikust, mis on selge märk erakordselt eredast isiksusest. Tolstoi ise pidas oma olulisimateks kirjutisteks mitte „Sõda ja rahu“, „Ülestõusmist“ või „Anna Kareninat“ vaid filosoofilisi mõtisklusi, milliseid sageli avaldas. Osaliselt seetõttu heideti Tolstoi Vene õigeusu kirikust aastal 1901 välja. Ta suurteostest on aegade jooksul tehtud mängufilme ning teleseriaale, sageli on lavale toodud ta näidendeid, ennekõike „Elavat laipa“. Saates kuulete katkendeid geeniuse raamatuist ning stseene neist tehtud kuuldemängudest.
August 1 · length unknown
Tony Bennett
Tony Bennett kuulus mitu aastakümmet maailma menukamate laulusolistide hulka. Ta oli üks neid väheseid, keda peeti Frank Sinatra tasemelt võrdseks konkurendiks. Ka Bennett oli itaalia päritolu, kes New Yorgis oli sündinud. Temast kujunes tunnustatud maalikunstnik, kelle töid võib tänagi näha mitmetes esindusgaleriides. Sageli olid ta modellideks Bennetti lavapartnerid. „ENNtsüklopeedia“ meenutab Tony Bennetti kuulsamaid laule ning ta seikluste rohket elulugu, millesse mahtusid ka sõdurikogemused teise maailmasõja aastail Euroopas. Ühe laulu esitab Tony Bennett saates koos oma tütre Antoniaga, kellest samuti sai menukas laulusolist.
July 25 · length unknown
Homeros
„ENNtsüklopeedia“ seekordne kuuldepeatükk on mehest, keda üksmeelselt peetakse inimkonna kirjanduskultuuri alusepanijaks. Samas pole kaugeltki mitte kõik kindlad, kas Homeros üldse kunagi elas ja oma eeposeid lõi. Herodotose arvates elas Homeros neli sajandit enne teda, siis miinusmärgiga kaheksandal sajandil. Dante kutsus Homerost esimeseks jumalike poeetide hulga. Üldise arvamuse kohaselt oli Homeros vaene ja pime rändlaulik, kes ometi teadis üllatavalt palju toonaste ülikute eluolust. Lisaks kommentaaridele kuulete saates katkendeid „Iliasest“ ja „Odüsseiast“ nii sõnas kui muusikas.
July 18 · length unknown
Miles Davis
Paljude asjatundjate arvates kuulub Miles Davis kõigi aegade andekamate trompetistide hulka. Ta mängis mitmes maailmakuulsas orkestris, ta lähimate kolleegide hulgas olid Charlie Parker, Dizzie Gillespie ja Gerry Mulligan. Davist peetakse nn. cool-džässi esimeseks staariks. Ta suutis valutult uute muusikavooludega kaasa minna ning neid oma andekusega mõjutada. Olgu siinkohal meenutatud ta panus džässrocki ja bepopi arengusse. Nagu suurtele annetele kohane sai Davisest ka tunnustatud maalikunstnik. Teda on sageli kutsutud džässmuusika Picassoks. „ENNtsüklopeedia“ saates kuulete lisaks kommentaaridele mitmeid helinäiteid Miles Davise olulistelt plaatidelt.
July 11 · length unknown
John F. Kennedy
USA ajaloos on olnud pool tosinat riigipead, kelle mõju ja tähendus olid erakordsed. Üks neist oli John F. Kennedy, kes elas ja töötas presidendina suhteliselt lühikest aega, kuid tegi ja alustas mõndagi, mis ta riiki tugevamaks ja demokraatlikumaks muutis. Kennedy mõrv oli läinud sajandi kõige suuremate kaotuste hulgas. Saates kuulete lisaks kommentaaridele muusikat, mida ameerikalikuks peame.
July 4 · length unknown
George Gershwin
"ENNtsüklopeedia” tähistab USA 250. juubelit saatega kõige ameerikalikumaks peetavast heliloojast. George Gershwin on kirjutanud erakordselt erinevat muusikat laule, sümfoonilisi teoseid ja maailmakuulsa ooperi ”Porgy ja Bess”. Tema peamiseks koostööpartneriks oli ta vanem vend Ira. Saates kuulete osa Gershwini oopustest Ella Fitzgeraldi, Louis Armstrongi, Frank Sinatra ja Georg Otsa esituses.
June 27 · length unknown
Michael Ball
Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad lindistused, mis kõige rohkem Michael Balli iseloomustavad.
June 20 · length unknown
John Galsworthy
Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi esimeseks presidendiks. Tema teoseid, mis lisaks kirjanduslikele väärtustele annavad hea ülevaate inglaste elust Victoria ning Edward VII ajal. Galsworthy teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Saates kuulete katkendeid kirjaniku romaanidest ning muusikat tema põhiteose alusel tehtud teleseriaalidest.
June 13 · length unknown
Evald Aav
Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võttis naiseks oma ooperi libreto autori Voldemar Loo õe Ida. Tema vokaalvõimeid kõrvas pidades on kirjutatud Juta osa „Vikerlastes“. Ida Aav-Loo esitas seda rolli ka ooperi esietendusel. Evald Aav kirjutas palju laule kooridele, neist mitmeid ta juhatas ja juhendas. Aava loomingupärandi hulka kuulub ka kolmeosaline sümfoonia ning sümfooniline poeem „Elu“. Lisaks muusikakatketele ja kommentaaridele kuulete saates Evald Aava lähedalt tundnud inimeste meenutusi.
June 6 · length unknown
Herbert George Wells
Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus ta raamatutest aga kujutab ette olukordi ja seiklusi, mis tänagi kuuluvad alles ulmevaldkonda. Wellsi looming on innustanud kineaste ja teatrilavastajaid, heliloojaid ning nooremaid ulmekirjanikke alustatut jätkama. „ENNtsüklopeedia“ seekordses kuuldepeatükis on juttu sellestki, mida kuulus kirjanik kolmekümnendatel aastatel Jänedal tegi ning miks ta Eestisse tuli. Saates kõlavad katkendid Wellsi teostest ning muusika filmidest ja teatrilavastustest, mis tema raamatute põhjal tehtud.
May 30 · length unknown
Edmond Rostand
„ENNtsüklopeedia“ seekordne saade on Edmond Rostandi elust ja loomingust. Ennekõike teatakse teda, kui kangelaskomöödia „Cyrano de Bergerac“ autorit. Temast sai aegade noorim kirjanik, kes valiti Prantsuse akadeemiasse. Rostand oli saanud suurepärase hariduse. Ta esimene trükis ilmunud raamat oli luulekogu „Jõudehetked“. Enne oma peamist teost jõudsid lavadele mitu Rostandi varasemat näidendit. „Romantikud“ said aastaid hiljem aluseks muusikalile „The Fantasticks“, mis pidas Broadway konkurentsis vastu 42 aastat. Rostandilt tellis paar näidendit tollane lavastaar Sarah Brernard. „Cyrano de Bergerac“ esietendus Pariisis aastal 1897. Eestis lavastati see näidend 30 aastat hiljem. Eino Tamberg on kirjutanud ooperi „Cyrano de Bergerac“. Saates kuulete katkendeid Rostandi teostest nii sõnas kui muusikas.
May 23 · length unknown
Hans Christian Andersen
Kõigi aegade suuremate muinasjutuvestjate hulka kuuluv Hans Christian Andersen alustas romaanikirjanikuna. Nooruses tahtis ta saada tantsijaks ja lauljaks. Andersen rändas sageli ning paljudes riikides. Inglismaal oli ta paar nädalat Charles Dickensi külaliseks. Rootsis saigi Andersen esmalt tuntuks oma matkaraamatutega. Stockholmis armus ta võluvasse rootsi ooperilauljasse Jenny Lindi, kuid romantiline suhe jäi paraku ühepoolseks. Oma silmarõõmule pühendas Andersen mitu imekena muinasjuttu – „Ööbik“ ja „Inetu pardipoeg“ nende seas. Saates tuleb sellestki juttu, et vaeses peres sündinud Anderseni esivanemate hulgas võis olla Taanimaa kuningas. Kirjaniku teoste ainetel on tehtud lugematu arv teatrilavastusi ning kinofilme. Muusika mõnestki neist kõlab „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis sel laupäeval.
May 16 · length unknown
Oscarid
Filmimaailmas on kümneid auhindu ja preemiaid, mis tegijatele ning ka vaatajaile olulised. Nende kohal kõrguvad Oscarid – Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mille saajaid peetakse oma ala tippudeks. Oscarite nime kandvaid preemiaid antakse välja juba ligi sada aastat. „ENNtsüklopeedia“ meenutab kinomaailma kõige rohkem mõjutanud võitjaid, filme, lavastajaid, näitlejaid ning heliloojaid ja muusikat, mis võidufilmides kõlanud. Seni on kõige rohkem kuldmehikesi saanud Walt Disney, režissööridest James Cameron, Francis Ford Coppola ja Peter Jackson, näitlejaist Catherine Hepburn. Lisaks kommentaaridele kuulete saates Oscareid võitnud muusikat, mida sageli filmidega ei seostata.
May 9 · length unknown
Eurovisiooni võidulaulud 1975–1984
Teine saade Eurovisiooni konkursside võidulauludest katab aastaid 1975–1984. See oli Iirimaa ning Johnny Logani hiilgeaeg. Ta võitis lauljana kahel korral ning hiljem ka heliloojana. Neist aastatest on tänaseni meelde jäänud ka Iisraeli võidulaul „Halleluuja“, sakslaste „Ein bisschen Frieden“ ning inglaste armsa lõpuga esinduslaul „Save Your Kisses for Me“. Saates kuulete muuhulgas, kuidas võitjate karjäär edaspidi kulges ning millega nad täna tegelevad. Esimene Eesti esinduslaul pürgis Eurovisiooni konkursile alles aastal 1993. „Everybody“ triumfi tuli meil veel üsna kaua oodata.
May 2 · length unknown
Engelbert Humperdinck
Engelbert Humperdinck – kaks kuulsat meest, nimede osas ühine kirjapilt, erinev on vaid hääldus. Engelbert „Esimene“ oli kuulus saksa helilooja, mitmesuguse muusika autor. Ta tegutses ka õppejõuna. Humperdincki tuntuim teos on ooper „Hans ja Grete“, mida mõnel pool tänagi etendatakse. Poplauljana oma karjääri alustanud Arnold George Dorsey otsustas kuulsaks saada Engelbert Humperdinckina. Algus polnud kerge, sest tema suurim rivaal oli popmuusika superstaar Tom Jones. Engelberti õnneks oli neil sama mänedžer, mis aitas otseseid konflikte vältida. Saates kuulete laule ja lugusid mõlema Humperdincki elust ja karjäärist.
April 25 · length unknown
Imehääled
Seekordses „ENNtsüklopeedia“ kuuletunnis tuleb juttu oktavistidest ja koloratuuridest – inimestest, kelle hääl on olnud tavatult madal või kõrge. Ning Tallinnaski esinenud Yma Sumacist, kes suutis vaevata võtta nii kõrgeid, kui naisterahvale harjumuspäratult madalaid noote. Üks esimesi kuulsaid bass-profundo lauljaid oli Beethoveni vanaisa, väga madalalt suutis laulda ka kümnete operettide autor Franz von Suppé. Erakordseid lastehääli esindavad saates Robertino Loreti ja Heintje. Tavatult kõrgeid noote võivad laulda ka kontratenorid. Neid leidub Eestiski. Erakordseid naishääli esindab saates hõbekellukesena kõlav Veera Nelus ning maailmastaar Yma Sumac. Imehääli kohtab ka popmuusikas. Saates esindavad neid Patsy Cline ja Fredi.
April 18 · length unknown
Dylan Thomas
Dylan Thomas kuulub ingliskeelse kirjandusmaailma tippude hulka. Ta ise nimetas ennast pigem sõnade veidraks kasutajaks kui luuletajaks. Walesis sündinud kirjaniku emakeeleks oli kõmri, kuid ta ise seda kunagi ei rõhutanud. Eesti keelde on mitmeid olulisi Dylan Thomase tekste tõlkinud Paul-Eerik Rummo. Nobeli kirjanduspreemia laureaat, ennekõike laulude kirjutaja ning esitajana tuntud Bob Dylan võttis oma kunstnikunime Dylan Thomase auks. Saates kuulete poeedi värsse ning neist innustunud heliloojate muusikat. Dylan Thomase teoste põhjal on vändatud mitmeid kinofilme ning näidendeid lavastatud.
April 11 · length unknown
Holland
Holland kuulub planeedi erakordseimate riikide hulka. Pindalalt on ta isegi Eestist väiksem, kuid elatustasemelt annab Hollandile võrdset leida. Rahvast elab seal üle 17 miljoni. Holland ei tule esimeste hulgas meelde, kui räägime maailmakuulsatest heliloojatest või kirjanikest. Teadlastest tuntakse üsna hästi Christiaan Huygensit ja Baruch Spinozat. Kõik aga teavad Rembrandti, Frans Halsi ja Johannes Vermeeri nime ning nende geniaalseid maale. Seekordses saates kuulete mõndagi Hollandi ajaloost ning nendest, keda mõnevõrra vähem selle riigiga seostatakse.

Showing 1–20 of 22 episodes