Ekspert eetris

Ekspert Eetris

Tallinna Ülikooli saatesari "Ekspert eetris" toob ekraani vahendusel teieni põnevaid, silmaringi avardavad ja harivad teemad. Olgu tegu tervise, poliitika, hariduse, kunsti või juriidikaga. Arutame koos valdkonna ekspertidega just täna aktuaalseid küsimusi, mis puudutavad Sind, mind ja paljusid teisi. Ikka selleks, et maailma paremaks muuta. Saatejuhid on Tallinna Ülikooli BFMi lektor ja ettevõtja Mart Soonik, Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus ja Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Play

Open in

20 episodes
Avg 23 min
Estonian

Episodes 20

Newest Oldest Longest

All20 Unplayed20 In progress0 Played0

May 27 · 23 min
Katrin Aava - Kuidas arendada kohanemisvõimet maailmas, mis ei tundu enam turvaline?
Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme. Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses. Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid. Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse. Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
May 20 · 22 min
Linda Helene Sillat - Miks tehnoloogia hariduses ilma pedagoogikata ei toimi?
Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse haridustehnoloogia mõju õpetamisele ning vaadatakse kriitiliselt otsa sellele, kuidas tehnoloogia kasutamine koolisüsteemis päriselt toimib. Külas on õpitehnoloogiate dotsent ja teadlane Linda Helene Sillat, kelle uurimistöö keskendub õpetajate professionaalsele arengule ja digipädevuse sisulisele mõtestamisele. Saates lahatakse levinud müüti, justkui piirduks digipädevus vaid tehniliste oskustega. Selgitatakse, mis on see osa digipädevusest, millest kõige sagedamini valesti aru saadakse ning miks on tegemist hoopis mitmemõõtmelise pedagoogilise oskusega. Analüüsitakse, kas tehnoloogia lisamine klassiruumi muudab õpetaja otsused alati kvaliteetsemaks või tekitab see hoopis informatsioonilist müra, mis õppeprotsessi hägustab. Erilist tähelepanu pööratakse tehisintellektile ja selle rollile tänapäeva koolis. Arutletakse, miks ei piisa haridusmaastikul enam pelgalt promptimisest ehk tehisintellektile käskluste andmisest, vaid vaja on sügavamat TI-kirjaoskust. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas saab tehisintellekt õpetaja otsuseid toetada, ilma et see ohustaks õpetaja professionaalset rolli või autoriteeti. Lisaks vaadeldakse saates hindamispraktikate mõju – uuritakse, kas praegused meetodid toetavad või hoopis pidurdavad digipädevuse arengut. Kuna reaalsuses peab kogu tehnoloogilise uuenduse ellu viima õpetaja, siis analüüsitakse ka pedagoogide tegelikku koormust ja ootusi. Saates püütakse selgeks teha, mida õpetajad täna kõige kriitilisemalt vajavad: kas selleks on lisaaeg, sihipärane koolitus või süsteemne tugivõrgustik, mis aitaks tehnoloogiat teaduspõhiselt ja eesmärgipäraselt rakendada. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
May 13 · 20 min
Susan Pihelgas - Õnn algab kõhust: kuidas sünnib sild laboriseinte ja päriselu vahel
Saates „Ekspert eetris“ avatakse uksed toiduteaduse ja rakendusliku kõrghariduse põnevasse maailma, kus kohtuvad akadeemiline sügavus ja ettevõtluse praktiline vajadus. Külas on AS TFTAK-i (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) teadur ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant Susan Pihelgas. Saates selgitatakse, mida kujutab endast teadmussiirde doktorantuur kui strateegiline karjäärivalik, kus doktoritöö valmib otseselt ettevõtte baasil, kombineerides ülikoolipoolse teoreetilise raamistiku ja reaalsed empiirilised andmed. Arutelu fookuses on soolestiku mikrobioota – ökosüsteem, mis mängib kriitilist rolli elustiilihaiguste ennetamisel ja inimese üldises heaolus. Saates lükatakse ümber levinud müüte toidulisandite ja probiootikumide kohta ning selgitatakse, miks võib purgist võetud kapsel jääda alla kodumaisele hapukapsale või keefirile. Juttu tuleb ka õnnehormooni serotoniini tootmisest soolestikus ning sellest, kuidas kaasaegne ühekülgne ja ületöödeldud toit meie sisemise tasakaalu segi lööb. Saates peatutakse põhjalikult pre- ja probiootikumide koosmõjul ning hoiatatakse äärmuslike toitumisotsuste eest. Selgub, et ka tervislikuna näivate toidulisandite nagu psülliumi kontrollimatu tarbimine võib soolestiku mitmekesisust hoopis pärssida. Susan Pihelgas jagab teaduspõhiseid soovitusi, kuidas hoida oma mikrobiootat tasakaalus läbi mitmekesise ja kiudainerikka toidulaua, ning selgitab, miks on andmete analüüs toiduteaduses täna suurem väljakutse kui andmete puudus. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
May 6 · 25 min
Marge Tooming & Christian Veske - Võrdõiguslikkus digiajastul: kas masin on erapooletu kohtunik või eelarvamuste peegel?
Saates arutlevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning ekspert Marge Tooming teemadel, mis ulatuvad palgaläbipaistvuse direktiivist kuni tehisintellekti poolt loodud diskrimineerimisriskideni. Kui Eesti tähistab ajalooliselt väikseimat palgalõhet, siis saatekülalised küsivad, kas probleem on sellega lahendatud või on ebavõrdsus muutumas lihtsalt raskemini hoomatavaks. Vestluse alguses otsitakse vastust küsimusele, miks on meeste ja naiste palganumbrid endiselt nii erinevad ja millist rolli mängivad siin varajane haridustee või naiste ajutine eemaldumine tööturult. Marge Tooming avab teemat läbi moraali ja eetika prisma. Juttu tuleb ka paradoksist Eesti ühiskonnas: miks me kogukondliku rahvana ei pruugi alati tahta aidata oma lähedasi ja kuidas see seostub laiema võrdõiguslikkuse küsimusega. Saate teises pooles keskendutakse tehisaru (AI) ja automatiseeritud otsustussüsteemide kiirele levikule. Christian Veske toob esile murettekitava statistika: kui veel eelmisel aastal oli avalikus sektoris kasutusel kümmekond sellist süsteemi, siis nüüdseks on nende arv ületanud kahesaja piiri. Analüüsitakse riske, mis kaasnevad kallutatud andmetel treenitud süsteemidega – olukordi, kus algoritmid eemaldavad CV-sid demograafiliste tunnuste põhjal või langetavad teenuste osutamisel diskrimineerivaid otsuseid. Saates antakse juhiseid ka selleks, mida peaks tegema tavaline kodanik, kui ta kahtlustab, et automatiseeritud süsteem on tema suhtes ebaõiglaselt käitunud. Lisainfot leiab https://www.algoritmotsustab.ee/ Arutelu juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
April 29 · 24 min
Karel Kulbin - Vaba aeg kui heaolu allikas: milline jõudeolek aitab stressiga toime tulla?
Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ keskendutakse vaba aja ja rekreatsiooni rollile kaasaegses ühiskonnas ning uuritakse, kuidas need mõjutavad inimeste tervist ja üldist heaolu. Külas on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse nooremlektor Karel Kulbin, kes avab teemat läbi oma doktoritöö ja värskete teadustööde tulemuste. Saates analüüsitakse levinud arusaamu psühholoogilisest stressist ning selgitatakse olulist erisust stressori ja stressivastuse vahel, tutvustades vaatajale stressimõtteviisi kontseptsiooni. Arutelu käigus otsitakse vastust küsimusele, kas püsiva pinge korral on vaba aeg piisavalt tõhus sekkumisviis või on tegemist liiga pehme lahendusega sügavamate probleemide leevendamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse jõudeaja mõistele ja aktiivse vaba aja tähtsusele, mis oli keskne teema ka eksperdi uurimistöös. Saates selgub, millised teaduslikud tähelepanekud üllatasid autorit doktoritöö protsessis kõige enam ning milline konkreetne elustiili muutus võiks statistiliselt parandada enamiku inimeste igapäevast enesetunnet. Vestluse lõpus jagab Karel Kulbin kolme universaalset ja tõenduspõhist soovitust heaolu hoidmiseks, peatudes liikumisel, looduses viibimisel ning regulaarse harrastuse olulisusel. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
April 22 · 24 min
Annika Volt - Mõtlemine nähtavaks: miks on matemaatikas arutelu oluline?
Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral vaatluse alla matemaatikaõppe valukohad ja uued meetodid, mis muudavad viisi, kuidas me numbrite maailmast mõtleme. Külas on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ja nooremteadur Annika Volt, kes avab projekti „Mõtlemine nähtavaks“ tagamaid ja selgitab, miks on kaasaegses matemaatikatunnis arutlemisoskus sama kriitiline kui õige lõppvastus. Saates arutletakse, kas tänapäeva ühiskond on loonud sooritussurve, kus õpilane kardab eksida rohkem kui ta soovib ainest päriselt aru saada. Volt viitab, et paljudel õpilastel on matemaatikast moonutatud ettekujutus, mis tekitab asjatut ärevust ja pärsib õpimotivatsiooni. Saates selgitatakse, kuidas muuta õppimisprotsess nähtavaks, et õpetaja ei hindaks vaid tulemust, vaid mõistaks õpilase mõttekäiku ja võimalikke takistusi sellel teel. Juttu tuleb ka konkreetsetest muredest koolipingis: õpilaste nappivast oskusest oma mõtteid väljendada ning rääkimisjulguse puudumisest. Annika Volt tutvustab esimeste ülesannete katsetuste tagasisidet ning toob praktilisi näiteid, kuidas õigete vahenditega julgustada õpilasi rohkem küsima ja vähem muretsema. See on vestlus neile, kes soovivad mõista, kuidas toetada laste enesekindlust ning näidata, et matemaatikas ei ole tulemuseni jõudmiseks oluline vaid üks ja õige lahendustee. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
April 15 · 26 min
Halliki Kreinin & Grete Arro - Eliit, ärihuvid ja meie valikud: kas tavainimese pingutusel on veel mõtet?
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla teema, mis tekitab ühiskonnas kirglikke arutelusid, kuid samas ka märkimisväärset ebamugavust ja hirmu – kestlikkus. Külas on Tallinna Ülikooli kestliku siirde individuaalsete tegurite teadur Halliki Kreinin ning hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro. Kuigi „kestlikkusest“ on saanud meedia ja poliitika püsiv märksõna, kaasneb sellega sageli vastuseis. Saates lahatakse, kuidas on tekkinud fenomen, kus planeedi hoidmiseks vajalikud muudatused mõjuvad tarbijale hirmutava, ebamugava või põhjendamatult kallina. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimusele, miks tundub kestlik eluviis sageli „ebanormaalne“ ning kuidas motiveerida inimest tegema valikuid, mis ei paku kohest mugavust. Arutleme selle üle, kas ilma majanduslike surveteta kalduks inimloomus loomupäraselt kestlikumate lahenduste poole või on meie valikud jäädavalt süsteemi poolt raamitud. Saate fookuses on ka terav küsimus võimusuhetest ja vastutusest. Kui poliitiline eliit ja suured ärihuvid ei näita üles piisavat tahet süsteemi muuta, siis kas tavainimese pingutusel on üldse kaalu? Eksperdid selgitavad, kes on need narratiivi loojad, kes kujundavad reegleid, ning millist rolli mängib selles protsessis tänapäeva ületöötanud inimene – keda on teadupärast kergem mõjutada säilitama vana, isegi kui see on meile kahjulik. Kuidas aga murda kehtivat süsteemi ja muuta narratiivi nii, et kestlikkus poleks enam pelgalt poliitiline loosung, vaid loogiline elukorraldus? Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
April 8 · 22 min
Eve Kikas & Kati Aus - Haridusrevolutsioon 2035: kas hinne õpetab?
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla Eesti haridusmaastiku üks põletavamaid ja emotsionaalsemaid teemasid – hindamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan minna 2035. aastaks algklassides üle sõnalisele hindamisele on tekitanud elavat arutelu nii õpetajate tubades kui ka lapsevanemate seas. Saates avavad selle reformi tagamaid ja hariduspsühholoogilist väärtust Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus ning koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas. Diskussiooni keskmes on oluline eristus: mis on tegelikult hindamine ja kuidas see erineb pelgalt hinnete panemisest? Eksperdid selgitavad, et praegune eristav hindamissüsteem, mis tugineb viiepallisüsteemile, on paljuski ajale jalgu jäänud ega toeta piisavalt õpilase individuaalset arengut. Saates arutletakse, milliseid fundamentaalseid probleeme uus õppekorraldus lahendama peaks ning kas praegune süsteem toetab või pärsib laste loomulikku õpihimu ja eneseusku. Juttu tuleb ka praktilistest näidetest ja Eesti koolide valmisolekust. Meil on juba koole, kus numbrite asemel toimub sisukas dialoog õpetaja ja õpilaste vahel ning saame juba hinnata, kuidas see mõjutab lapse motivatsiooni. Saates ei vaadata mööda ka kriitilistest küsimustest: kas Eesti õpetajad on valmis hinnetest loobumiseks ja uute meetodite õppimiseks õppijate õppimise ja motivatsiooni toetamiseks ning kuidas peaksid lapsevanemad tundma end turvaliselt maailmas, kus traditsiooniline „viis“ asendub õpetaja ja õpilaste vahelise sisuka dialoogiga. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
April 1 · 21 min
Snežana Stoljarova - Rohkem kui higi ja pisarad: spordi potentsiaal kujundada noore inimese eluoskusi
Kevadine päike toob endaga kaasa soovi end liigutada, kuid kas sport on alati ja tingimusteta hea ning kasulik? Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral luubi alla spordipsühholoogia ning murtakse levinud müüte, mis ümbritsevad treeningprotsessi ja selle mõju noore inimese arengule. Külas on spordipsühholoog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Snežana Stoljarova, kes avab spordimaailma tagamaid oma praktilise kogemuse ja doktoritöö valguses. Saates arutletakse, miks ainuüksi füüsilisest pingutusest ei piisa, et kasvatada vastupidavat ja sotsiaalselt võimekat isiksust. Stoljarova selgitab, et sport iseenesest ei ole hea ega halb – selle tegelik väärtus peitub teadlikult loodud keskkonnas. Juttu tuleb sellest, kuidas treeneri suunamine ja fookuse seadmine määravad, kas noorsportlasest kasvab vaid käske täitev "kuulekas õpilane" või autonoomne ja ennast juhtida oskav inimene, kes suudab elus ette tulevate raskustega edukalt toime tulla. Fookuses on noored, kelle treeningprotsessis peitub tohutu potentsiaal arendada psühhosotsiaalseid oskusi ja vaimset vastupidavust. Saates küsimegi: kas me kasutame spordi tegelikku väge piisavalt või jääme liialt kinni vaid sekunditesse ja punktitabelitesse? Uurime, milline on kaasaegne teadmus spordipsühholoogias ja kuidas rakendada seda nii tippspordis kui ka tavapärases tervisejooksus, et toetada inimese terviklikku heaolu. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
March 25 · 25 min
Mart Murusalu & Tõnis Saarts - Sisutu sümbol või tõhus tasakaalustaja? Presidendi rollist, võimust ja valimisest
Saates “Ekspert eetris” võetakse sel korral vaatluse alla Eesti riigi üks sümbolväärtuslikumaid, kuid samas enim kirgi kütvaid institutsioone – Vabariigi President. Kuigi aeg-ajalt kõlavad populismimaigulised üleskutsed, et väikeriik võiks hakkama saada ilma tseremoniaalse esindusfiguurita, on ajalugu ja võrreldavate riikide kogemused näidanud tasakaalustava jõu kriitilist vajalikkust. Saates arutletakse ka provokatiivselt: kas meil on üldse presidenti vaja ja kui oluline on tema roll tänases Eestis? Külas on Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Mart Murusalu, kelle uurimisteemaks on presidendi mitteformaalne võim, ja võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Üheskoos avatakse presidendi rolli tagamaid läbi ajaloolise prisma, võrreldes Eesti valikuid Soome ja Tšehhi kogemustega. Eesti jõudis alles 1938. aastal, uue põhiseadusega, riigivanema (peaministri) juurest presidendi ametikohani. Soome varajane otsus stabiilse presidendi kasuks oli üks tegureid, miks verise kodusõja järgselt demokraatia kinnistus ja arenes, ent Eestis kriisides hävines (Siaroff, 1999). Samas esineb hilisemas ajaloos ka kurioosseid episoode, nagu Kekkoneni ametiaja eriseadusega pikendamine (1974. a), ilma valimisi korraldamata. Samuti ei pruugi probleeme demokraatlikes protsessides ja poliitilises kultuuris ‘ravida’ valimissüsteemi vahetamine, näiteks Tšehhis asendati kaudne valimine 2013. a otsevalimistega, ent tulemused jäid pingeliseks ja kaks tsüklit oli ametis mitmeti problemaatiline ja vastanduv riigipea (Paris, 2021). Loomulikult ei pääse mööda Eesti poliitika püsiteemast, mis tõstatub käsikäes valimistsükliga: otsevalimised versus tänane duaalne süsteem (vt ka Madise, 2006; 2016; Nutt, 2016; Mutt, 2021). Miks toetab rahvas järjekindlalt presidendi otsevalimist, samas kui eksperdid hoiatavad institutsionaalsete konfliktide eest? Saates vaetakse praeguse, kompromissil rajaneva 1992. aasta põhiseadusliku disaini põhjuseid ja eeliseid. Vaadeldakse huvitavaid praktikaid ka mujalt Euroopast (vt Sikk, 2006). Mainitud saab Iirimaa mudel, kus populaarne president saab soovi korral, teatud olukordades (kui teisi kandidaate ei esitata), ilma kampaania ja valimisteta jätkata. Saates arutatakse, kas tänane riigipea on olnud valitsustele ‘mugav’ partner ja mis võiks muutuda tema stiilis võimalikul teisel ametiajal. Saatejuht on Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.
March 18 · 22 min
Katrin Männik & Tarmo Pikner - Miks peaks kestlikkust õpetama kõigile?
Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord vaatluse alla üks kaasaja põletavamaid ja samas enim vääriti mõistetud mõisteid – kestlikkus. Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tarmo Pikner ning jätkusuutliku hariduse teadur ja keskkonnamuutuste klastri KEKO juht Katrin Männik lahkavad küsimust, kas kestlik tulevik on pelgalt teaduslik ja poliitiline projekt või nõuab see sügavamat kultuurilist nihet ja suhtumise muutumist. Arutelus otsitakse vastuseid, kuidas õpetada kestlikkust valdkondades, mis esmapilgul keskkonnateemadest kaugele jäävad, olgu selleks filmi- või humanitaarteadused. Kestlikkus on laiem küsimus kui kliimaprobleem. Väljakutseks on kestlikkuse pädevuste integreerimine horisontaalselt õppetegevusse. Kas loengusaal on ainuke sobiv paik reaalse muutuse loomiseks või peab haridus liikuma linnaruumi ja kogukondadesse? Saates selgitatakse, kuidas viia ülikoolis sündiv teadustöö seinte vahelt välja, et see omaks laiemat ühiskondlikku väärtust ja kõnetaks ka neid, kes tunnevad süvenevat „roheväsimust“. Erilise tähelepanu all on linnade roll kliimakriisis ning seni väheavatud taasarengu mõiste, mis pakub alternatiivi senisele kasvule orienteeritud maailmapildile. Samuti heidetakse pilk ülikoolide rohenädalale, avades tänavusi fookusteemasid ja praktilisi samme, mis aitavad kujundada kestlikku tulevikku olukorras, kus kõik vajalikud ressursid ja teadmised on justkui käeulatuses, kuid nende rakendamine nõuab otsustavaid samme. Kestlikkusest rääkides võiksime koos mõelda rohkem võimalustele. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
March 11 · 21 min
Rafaela Lehtme - Miks peaksime rääkima linnupesavanemlusest?
Jagatud vanemlus, kus mõlemad vanemad jäävad pärast lahkuminekut lapse ellu aktiivselt osalema, on muutumas üha tavalisemaks lahenduseks pere lagunemisel. See muutus on toonud kaasa uue reaalsuse: aina enam lapsi pendeldab kahe elukoha vahel, mis võib sageli olla kurnav ja veelgi süvendada lahkuminekuga seotud pingeid. Kuid kas peab just laps olema see, kes liigub? Selles „Ekspert eetris" saates räägib Tallinna Ülikooli laste õiguste ja huvikaitse lektor Rafaela Lehtme linnupesavanemlusest (bird’s nest parenting, birdnesting), mis on Eestis veel vähelevinud, kuid maailmas järjest enam kanda kinnitavast lahendusest ning seab esikohale lapse heaolu. Erinevalt tavapärasest jagatud vanemlusest, kus kahe koha vahel rändab laps, võtavad linnupesa-peredes vastutuse suuremate muutuste eest vanemad – laps jääb püsivalt ühte koju ja vanemad on need, kes kordamööda sisse ja välja kolivad. Saates analüüsitakse, kuidas selline korraldus aitab kaasa lapse kodutunde säilimisele ja pakub emotsionaalset ankrut ajal, mil pere senine struktuur on purunenud. Lehtme selgitab, milliseid konkreetseid probleeme aitab selline elukorraldus lahendada nii laste kui ka vanemate vaatest, toetudes uuringutele, mis kirjeldavad lahutatud perede laste suurimaid väljakutseid uue elukorraldusega kohanemisel. Kuid linnupesavanemlus ei ole universaalne võluvits. Nii ei ole kõige olulisem küsimus lahutavatele vanematele see, milline elukorraldus valida, vaid kas nad on valmis tõeliseks jagatud vanemluseks, mis tähendab ekspartneri tunnistamist teise lapsevanemana enese kõrval. Vanematevahelised pinged ja erimeelsused ei tohiks võtta lapselt õigust tingimusteta armastada nii ema kui isa. Kui erimeelsused suudetakse lapse nimel kõrvale panna, muutuvad võimalikuks mitmed lahendused, millest lõppkokkuvõttes on kasu kõigil. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
March 4 · 19 min
Liili Abuladze - Kas üksildus on uus rahvastikuprobleem?
Tallinna Ülikooli vestlussaate „Ekspert eetris“ seekordses saates süvenetakse ühte kaasaegse ühiskonna põletavamasse küsimusse: kuidas mõjutavad meie sotsiaalsed suhted ja tugivõrgustikud elukvaliteeti ning rahvastiku arengut tervikuna? Külas on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze, kes avab üksilduse ja sotsiaalse kaasatuse tagamaid teaduslikust vaatepunktist. Saates lahatakse üha süvenevat üksilduse epideemiat ja küsitakse, kas oleme jõudmas ajastusse, kus füüsiline eraldatus on muutumas uueks normiks. Seejuures ei ole tegu vaid emotsionaalse murega – üksildusel on kõrge hind, mida maksame ühiselt läbi tervishoiusüsteemi koormuse. Erilise tähelepanu all on Eesti fenomen: miks loodab eestlane vanemas eas vankumatult vaid perele, samas kui mujal Euroopas mängivad olulist rolli sõbrad ja laiem kogukond? Arutleme, millist rolli mängib meie valikutes ajalooline mälu ning kuidas regulaarne suhtlus ja tugev tugivõrgustik toimivad otsese elupäästjana, pikendades märkimisväärselt tervena elatud aastaid. Lõpetuseks otsitakse vastust küsimusele, milline on siinkohal riigi roll – kas ja kuidas peaks avalik sektor sekkuma, et soodustada põlvkondadeülest suhtlust ning ennetada sotsiaalset isoleeritust juba eos. Vestlus pakub värskeid sissevaateid sellesse, kuidas ühiskond tervikuna saaks soodustada hinnanguvabamat suhtlust ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
February 25 · 24 min
Maria Erss & Triin Lauri - Üksikisik vs ühiskond: kuidas koolivalik peegeldab lapsevanemate ja ühiskonna vastandlikke huve?
Tallinna Ülikooli vestlussaates avavad hariduse ja ühiskonna seoseid õppekavateooria dotsent Maria Erss ja avaliku poliitika professor Triin Lauri. Saatejuht Katriin Lepikuga arutletakse teemadel, mis puudutavad iga Eesti peret ja meie riigi tulevikku. Miks me "hääletame jalgadega"? Eestis valitseb murettekitav trend: koguni 37% õpilastest ei käi elukohajärgses koolis. Kui lapsed viiakse väikesest kohast suurde keskusesse, ei jää tühjaks ainult koolipingid, vaid hääbub ka kohalik kogukond. Saates küsitakse otse: kas Eesti koolisüsteem vajaks tsentraalset koolikohtade jaotust või kvoodisüsteemi, et tagada võrdsus ja elujõulisus igas Eestimaa nurgas. Jalgadega hääletamise taga ei ole ainult logistika või maine, vaid koolivalik on sageli segu ratsionaalsetest otsustest, identiteediotsinguist – ent sageli on see ka hirm, mis kooli vahetama kihutab. Lapsevanemad kardavad, et nende laps ei saa piisavalt head haridust, ei pääse soovitud gümnaasiumi või ei leia turvalist ja toetavat keskkonda. Hariduse roll on palju laiem kui vaid faktiteadmiste omandamine. Saates selgitavad külalised hariduse kolme sammast: Õppimine: oskus omandada uusi teadmisi. Sotsialiseerumine: õppimine, kuidas teiste inimestega koos eksisteerida. Subjektsus: julgus ja oskus kujuneda iseseisvaks, otsustusvõimeliseks kodanikuks. Kuidas aga arendada kodanikunärvi klassiruumist väljaspool ja kas õpetajad on valmis üha mitmekultuurilisemaks muutuvaks õpikeskkonnaks? Just siin peitub hetkel suurim väljakutse – uuringud näitavad, et õpetajad tunnevad end kõige ebapädevamalt just mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas. Maria Erss ja Triin Lauri toovad saatesse unikaalse vaatepunkti, kombineerides õppekavateooria ja avaliku poliitika analüüsi. See on interdistsiplinaarne pilk haridusele, mis aitab mõista, kuidas suured reformid ja igapäevased koolivalikud meie ühiskonda tegelikult voolivad. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik. Vaata projekti EDUMERIT kohta lisainfot siit: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6e8f2c4a-7b63-416e-a191-c979618ba823
February 18 · 22 min
Marek Tamm - Dialoog masinaga: kuidas tehisintellekt elustab kultuuripärandit?
Saates „Ekspert eetris“ võtame sel korral vaatluse alla põneva kohtumispunkti loomepärandi ja tehnoloogia eesliini, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Külas on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm, kellega koos arutleme, kuidas aitab digitehnoloogia hõlbustada ligipääsu kultuuripärandile ja kas tehisaru suudab tulevikus mõelda nagu maailmakuulus semiootik. Vestluse keskmes on Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse. Professor Tamm selgitab, kuidas Tallinna ja Tartu ülikoolis säilitatav mahukas Lotmani arhiivimaterjal – alates kirjavahetusest kuni joonistuste ja raamatute servamärkusteni – on omandamas uut elu digitaalsel kujul. See ei tähenda vaid dokumentide digiteerimist ja nende veebis kättesaadavaks tegemist, vaid samuti katset luua lokaalne keelemudel ehk „Lotman-bot“, mis suudaks kogu digiteeritud arhiivi põhjal arutleda õpetlase põhiideede ja seisukohtade üle. Saates peatutakse pikemalt ka "digitaalse elustamise" eetilistel ja tehnilistel aspektidel. Juttu tuleb sellest, kuidas visualiseerimistehnikaid kasutades äratada ellu Lotmani fotosid ja joonistusi, pakkudes alternatiivi nappidele säilinud videokaadritele. Samal ajal otsitakse vastuseid kriitilistele küsimustele: kuidas vältida masina „hallutsinatsioone“ ning tagada, et loodav juturobot püsiks algse tekstikorpuse piires. Lisaks pakub professor Tamm laiema vaate sellele, kuidas kujundab digitaalne vahendatus ümber meie ajalooteadmisi ja minevikusuhet. Arutletakse, kas immersiivsed keskkonnad ja interaktiivne minevikuaines on muutmas meie ajalookogemust mitme meelega tajutavaks rännakuks, kus tavapärase tekstipõhise teadmise kõrvale astuvad üha uued digitaalsed võimalused ajalugu kogeda, näiteks ajalooliste videomängude või virtuaalsete keskkondade näol. Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik. Projekti kohta lähemalt: https://dight-net.tlu.ee/eesti-keeles/
February 11 · 26 min
Monika Reppo - Arheoloogia algoritmide küüsis: kas TikTok päästab või murendab teaduse usaldusväärsust?
Saates „Ekspert eetris“ on seekord fookuses teaduse ja sotsiaalmeedia põkkumispunktid ning küsimus, kas nutitelefoni ekraanist võib saada teadlase kõige teravam tööriist. Külas on Arheoloogia teaduskogu teadur ja värske Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Monika Reppo, kes on murdnud müüdi tolmustes hoidlates vaikivast teadlasest, olles ise aktiivne ja nähtav sisulooja. Saates arutletakse, kas TikTok ja teised platvormid tähendavad teaduse populariseerimisel vältimatut revolutsiooni või peitub seal oht teaduse liigseks lihtsustamiseks. Monika Reppo selgitab, kas teadlase kohalolu sotsiaalmeedias on pelk meelelahutus või strateegiline vajadus, et võidelda leviva pseudoteaduse ja väärinfoga. Seejuures peatutakse küsimusel, kas arheoloogia visuaalne ja kombatav loomus annab selle valdkonna ekspertidele sotsiaalmeedias eelise, mida näiteks teoreetilisematel teadusharudel on raskem saavutada. Erilise tähelepanu all on möödunud suvel kirgi kütnud Viljandi kalmistu juhtum, kus Reppo oli üks peamisi eestkõnelejaid. Vestluse käigus selgub, kuidas sotsiaalmeedia tähelepanu aitas tuua keerulised sõjahaudade seaduse kitsaskohad tavakodaniku teadvusesse ning kas avalik surve ongi uus viis, kuidas valideerida eksperthinnanguid olukordades, kus põrkuvad linna arendushuvid ja muinsuskaitse väärtused. Reppo lahkab ka sügavamaid eetilisi küsimusi: kuidas jääda truuks teaduslikule meetodile keskkonnas, mis toitub puhtalt emotsioonidest ja klikkidest. Arutluse alla tuleb teadlase vastutus algoritmide ajastul – kas algoritme peaks teadlikult ära kasutama, et suunata avalikku arvamust ja mõjutada otsustajaid, või riskib ekspert sellisel juhul oma objektiivsuse kaotamisega. Saate lõpus vaadatakse tulevikku, küsides, kas sotsiaalmeediast on saanud teaduse lahutamatu osa või on tegemist ajutise praktikaga, millest teadusmaailm võib ühel hetkel taas kaugeneda. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.
February 4 · 24 min
Tiina Pajuste & Liisi Keedus - Venezuelast Gröönimaani: Kuidas suurriigid rahvusvahelist õigust oma huvides painutavad?
Tiina Pajuste & Liisi Keedus “Venezuelast Gröönimaani: Kuidas suurriigid rahvusvahelist õigust oma huvides painutavad?”Saates "Ekspert eetris" võetakse vaatluse alla maailmakorra alustalad, mis on viimasel kümnendil hakanud murenema. Pärast Teist maailmasõda loodud süsteem, mis tugines tuumarelvade heidutusele, piiride puutumatusele ja rahvusvahelisele õigusele, on sattunud tehingupoliitika surve alla. Saates arutletakse, kas me elame ajastul, kus klassikaline diplomaatia asendub toore jõu ja äriliste kokkulepetega? Külalisteks on rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste ning poliitikafilosoofia professor Liisi Keedus. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.Saates analüüsitakse, mis muutus rahvusvahelistes suhetes pärast II maailmasõda ning miks on just praegu kätte jõudnud kriitiline aeg, mil USA liitlased peaksid rahvusvahelise õiguse uuesti jõuliselt mängu tooma. Saatekülalised arutlevad, mis teeb USA hiljutise tegutsemise rahvusvahelise poliitika areenil vastuoluliseks ja kas Euroopa Liidu senised reaktsioonid on olnud piisavad või jäädud liialt passiivseks pealtvaatajaks.Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvahelise õiguse olemusele – süsteemile, kus normid sünnivad lepingutest ja praktikast, kuid puudub keskne jõuorgan, mis reegleid täidaks. Selle taustal uuritakse, kuidas Trumpi-aegne "tehingukunst" ja strateegiline ähvardamine on muutnud liitlastevahelist usaldust. Kas selliseid olukordi, nagu on nähtud Gröönimaa ostusoovi või Venezuela kriisi puhul, saab üldse ennetada ning mis on Trumpi eripärad selles kontekstis?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Dec 17, 2025 · 28 min
Kadri Sooberg-Aettik & Age Saks - Tee iseenda juurde: karjäärimuutuste väljakutsed ja võimalused
Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse karjääripööre – teema, mis puudutab üha enam inimesi nii Eestis kui mujal maailmas. Sageli avastatakse pärast aastaid õpinguid või töölkäimist, et õpitud eriala ei too enam rõõmu või ei paku motivatsiooni terveks ülejäänud eluks. Või on antud erialal ees suuremad muutused, mis viivad karjääripöördeni. Saates on külas Fontese partner Kadri Sooberg-Aettik, kes tegeleb igapäevaselt inimestega, tegeleb värbamisega ja puutub kokku inimestega, ning Age Saks, kes on pärast juristikarjääri teinud mitu olulist pööret ja õpib täna Tallinna Ülikoolis õpetajaks. Saates arutletakse, millised hirmud ja väärarusaamad karjäärimuutustega kõige sagedamini kaasas käivad, ning küsitakse, kui toetav on meie ühiskond tegelikult neile, kes otsustavad eriala vahetada. Juttu tuleb sellest, kuidas leida enda tugevused, millistest märkidest ära tunda, et on aeg muutusteks ning millised esimesed sammud aitavad määratleda uut suunda. Age jagab ausalt, kuidas jõudis arusaamiseni, et juura pole talle õige tee ning millist tuge ta sel teekonnal vajas ja leidis. Kadri avab tööturu praktilisi kitsaskohti ja toob välja, mida värbajad tegelikult otsivad ning kuidas tööandjad peaksid suhtuma kandidaatidesse, kes soovivad karjääri muuta. Saate jooksul mõeldakse ühiselt läbi, milline on hea karjäärinõustamine, miks võib professionaalse toe kasutamine anda pöördeplaanidele kindla vundamendi ning milliseid soovitusi jagavad eksperdid neile, kes tunnevad, et soovivad uut algust, kuid ei julge veel esimest sammu astuda. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.
Dec 10, 2025 · 22 min
Toomas Toomsoo - Migreenist Alzheimerini: mida toob neuroloogia tulevik?
Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral neuroloogia valdkonnale, mis on viimastel aastatel teinud läbi enneolematu arenguhüppe. Külas on neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo, kelle käe alt on möödunud kümnendi jooksul tulnud mitmed olulised selgitused ja täpsustused nii neuroloogiliste haiguste kui ka uute ravivõimaluste kohta. Ozempic kui diabeediravim on kasvanud ülemaailmseks fenomeniks. Saates arutletakse, kas selle mõju kaalule, sõltuvuskäitumisele ja vaimsele tervisele on päriselt nii laiapõhjaline, nagu vahel väidetakse ning mida tähendab Toomsoo mõte, et Ozempicu kasutuselevõtt on ajubioloogiat ümber defineerinud. Saates räägitakse ka neuroloogia kiirest arengust ja sellest, miks on viimase viie aasta muutused olnud suuremad kui eelnevate kahekümne jooksul kokku. Juttu tuleb läbimurretest, mis on reaalselt jõudnud patsiendini – sh migreeniravimite revolutsioonist, mille kättesaadavus ja hind on toonud kaasa keerulisi küsimusi patsientidele ja tervishoiusüsteemile. Samuti selgitatakse saates, kuidas ära tunda insuldi kolm kriitilist tunnust, millised on värskeimad arengud Alzheimeri tõve pidurdamisel ning mida tähendab Parkinsoni tõve puhul „uue generatsiooni ravi“ – kas see tähendab lihtsalt paremat elukvaliteeti või ka pikemat elu. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.
Dec 3, 2025 · 23 min
Aleksander Pulver & Kadi Liik - Mida saab ettevõte õppida teadlastelt?
Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia teenekas professor Aleksander Pulver ning organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik teadus- ja ärikoostöö võimalustest. Saates arutletakse, mida ettevõtted saavad ülikooli abiga oma äri hüvanguks õppida, milline on teadusliku ja ärilise mõtlemise erinevus ning kuidas sünnib tulemuslik koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel. Vestlus keskendub ka praktilistele küsimustele: millist panust saavad teadlased pakkuda, milliseid takistusi tuleb koostöö käigus ületada ja millisest esimesest sammust algab ühine projekt. Näitena tuuakse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi 2025. aasta võidutöö, milleks oli projekt „Finantskäitumismudelite loomise eeluuring ettevõttele Claricy OÜ“. Selles projektis ühendasid teadlased ja eksperdid tehisintellekti ning käitumisteadused, et luua IRIS-X platvormil isikupärastatud finantsnõustamise lahendus. Vestluses arutatakse, kuidas sellised koostööprojektid loovad väärtust nii ettevõtetele kui ka laiemale ühiskonnale, suurendades innovatsiooni, töökohti ja teadust. Saadet juhib ettevõtja ja lektor Mart Soonik.

Showing 1–20 of 20 episodes