Skip to content
Sign inOpen the app
Artwork for Meremuuseumi lood
Meremuuseumi lood · Sep 27, 2025 · 10 min

Krusenstern (Kuulsad mereretked)

Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid. Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. Selles taskuhäälingus: Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02) Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31) Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28) Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46) Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47) Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23) Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39) Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks.

0:00-10:40
Play in podnod

transcript

No transcript — this publisher did not publish one.

show notes

Suurim veekogu Maal – Vaikne ookean – on eurooplaste teadvuses olnud ainult natuke rohkem kui 500 aastat. Selle saladuste avamisel ja kaardistamisel on suurt rolli mänginud ka Eestist pärit baltisaksa meresõitjad, kes 19. sajandi alguses tegid mitu ekspeditsiooni nii Vaikse ookeani põhja-, kesk- kui ka lõunaossa. 2024. aastal möödub 200 aastat Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani atlase esimese osa avaldamisest. Teos, mille teine osa avaldati 1827. aastal, oli aastakümneid üks usaldusväärsemaid ja üksikasjalikumaid mereatlasi, mida kasutasid hiljem paljud tuntud meresõitjad ja kartograafid.  

Ligikaudu 200 aasta tagusesse ajajärku jääb ka baltisaksa maadeavastajate ekspeditsioonide kõrgaeg. Kui Krusensterni ümbermaailmareis toimus aastatel 1803–1806, siis Napoleoni sõdade lõppedes 1815. aastal järgnesid uued Eestiga seotud meresõitjate avastusretked. Koos Krusensterniga ümber maailma purjetanud Otto von Kotzebue ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhtisid varsti iseseisvaid ekspeditsioone, mis on samuti läinud maailma maadeavastuste ajalukku. Näitus on pühendatud Eestiga seotud maadeavastuste hiilgeajale ligikaudu 200 aastat tagasi. Selleks aga, et asetada Eestist pärit meresõitjate tegevus ja saavutused rahvusvahelisse konteksti, heidame pilgu ka maadeavastuste ajaloole ning baltisakslaste peamistele eeskujudele ja kontaktidele. 

Selles taskuhäälingus:

  • Põhjapoolse läbipääsu leidmisest Atlandi ja Vaikse ookeani vahel tänu inglastest meresõitjatele (00:00-02:02)
  • Venemaa avastusretkedest Gröönimaa lähistel (02:03-03:31)
  • Cooki viimasest ekspeditsioonist (03:32-04:28)
  • Prantsuse revolutsioon ja selle mõju ekspeditsioonidele (04:29-05:46)
  • Kapten Flindersist ja tema kurvast saatusest (05:47-06:47)
  • Krahv Rumjantsevi soov kõikidest polaarretkedest koostada ülevaade (06:48-08:23)
  • Viimased katsed leida ühendus kahe ookeani vahel (08:24-10:39)


Selle taskuhäälingu materjalid pärinevad Feliks Gornischeffi kureeritud näituselt “Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” („Famous Sea Voyages. The Broadening Horizons of Europeans“) ja samanimelisest raamatust, mille andis 2024. aastal välja Eesti Meremuuseum. Näitus heitis läbi arvukate esemete pilgu nii Vaikse ookeani avastamisele kui ka maadeavastuste ajaloole laiemalt. Käesolev taskuhäälingute sari koondab endas audiofaile, mis loodi just selle näituse tarbeks. 

 


more episodes

All episodes