
#14 Jäikade standardite / ülikriitilisuse skeem
transcript
show notes
Jäigad standardid / ülikriitilisus on skeem, mis kirjeldab sisemist survet olla pidevalt parem, saavutada rohkem ja vältida vigu. Inimese väärtusetunne hakkab sõltuma tulemustest ning saavutustest, mistõttu ei tundu miski kunagi piisavalt hea. Ka edu ja tunnustuse korral keskendub tähelepanu pigem puudustele kui saavutustele. Skeem võib avalduda perfektsionismi, jäikade reeglite või kinnisideelise tõhususe nõudena. Inimene usub, et eksimine pole lubatud, puhkus tuleb välja teenida ning iga hetk peaks olema produktiivne. Sageli kaasnevad kõrge ärevus, läbipõlemine, rahulolematus, raskused suhetes ning võimetus oma saavutusi nautida.
Skeemi keskmes on tavaliselt hirm ebapiisavuse ees. Sisemine Kriitik püüab kaitsta inimest häbi, kriitika ja läbikukkumise eest, kuid teeb seda pideva (enese)süüdistamise kaudu. Sageli peitub selle all sügavam uskumus: „Ma ei ole piisavalt hea.“
Jäikade standardite skeem kujuneb sageli lapsepõlves keskkonnas, kus väärtustati saavutusi rohkem kui last ennast, eksimused tõid kaasa kriitikat, lapsi võrreldi omavahel või puhkamist peeti laiskuseks. Ka vanemate enda kõrged nõudmised võivad seda mustrit edasi anda.
Selles podcasti episoodis arutlevad skeemiterapeudid Julia Tuisk ja Kairi Lenk jäikade standardite / ülikriitilisuse skeemi olemuse ja päritolu üle ning pakuvad lahendusi, kuidas seda skeemi vähendada. Tervenemise eesmärk ei ole loobuda arengusoovist või ambitsioonikusest, vaid õppida tasakaalustama saavutamist enese aktsepteerimisega ning arendama paindlikkust. Saatejuht on Katrin Saali Saul.





